Mammi on päris sageli alustanud oma lugusid tõdemusega, et ta on nõutu. Et ta ei saa päriselt aru, mis toimub. Et ta ei oskagi seisukohta võtta – et ta ei saa täpselt aru, kas ta eelistaks torti või heeringat? Aga seekord teab ta küll täpselt, et on vihane. Ja mis asi talle siis närvidele käib? Ühe sõnaga öeldes – silmakirjalikkus.
↧