Kui sumedal augustiööl kostab rukkiräägu kriiskeid, siis eestlane pigem pahandab, et jälle ei lase see linnuraip magada! Lääneeurooplasele on see aga nostalgiline lapsepõlvehääl, mida ta oma kodus enam kuulda ei saa. Kui meie vaimustume Hollandi tulbiväljadest, saab hollandlane elamuse hoopis Alutaguse metsas, kus ta päeva jooksul ühtki inimest ei kohta.
↧